in the PONS Dictionary
existant(e) [ɛgzistɑ͂, ɑ͂t] ADJ
- existant(e)
-
I. exister [ɛgziste] VB intr
1. exister (vivre):
2. exister (être):
| j' | existe | |
|---|---|---|
| tu | existes | |
| il/elle/on | existe | |
| nous | existons | |
| vous | existez | |
| ils/elles | existent |
| j' | existais | |
|---|---|---|
| tu | existais | |
| il/elle/on | existait | |
| nous | existions | |
| vous | existiez | |
| ils/elles | existaient |
| j' | existai | |
|---|---|---|
| tu | existas | |
| il/elle/on | exista | |
| nous | existâmes | |
| vous | existâtes | |
| ils/elles | existèrent |
| j' | existerai | |
|---|---|---|
| tu | existeras | |
| il/elle/on | existera | |
| nous | existerons | |
| vous | existerez | |
| ils/elles | existeront |
No example sentences available
Try using a different entry.