in the PONS Dictionary
transiger [tʀɑ͂ziʒe] VB intr
1. transiger (faire un compromis):
2. transiger LAW:
- transiger
-
| je | transige | |
|---|---|---|
| tu | transiges | |
| il/elle/on | transige | |
| nous | transigeons | |
| vous | transigez | |
| ils/elles | transigent |
| je | transigeais | |
|---|---|---|
| tu | transigeais | |
| il/elle/on | transigeait | |
| nous | transigions | |
| vous | transigiez | |
| ils/elles | transigeaient |
| je | transigeai | |
|---|---|---|
| tu | transigeas | |
| il/elle/on | transigea | |
| nous | transigeâmes | |
| vous | transigeâtes | |
| ils/elles | transigèrent |
| je | transigerai | |
|---|---|---|
| tu | transigeras | |
| il/elle/on | transigera | |
| nous | transigerons | |
| vous | transigerez | |
| ils/elles | transigeront |